Saga Alpine 2015 kokkutulekul osaleb 750 sõidukit

Saga Alpine 2015 olulisimad hetked - www.retroalpine.com

Sündmuse keskmes on mereäärne suur Alpine küla, kuhu sõidavad kokku kõik 750 osalevat sõidukit. Külast ei puudu väljapanekud Alpine legendaarsemates mudelitest, võimalused kauplemiseks ja vahetustehinguteks ning Alpine fännide ja kollektsionääride omavaheliseks suhtlemiseks.

Oluline roll Alpine külas on mängida Alpine Vision Gran Turismo 3D sõidusimulaatoril, millel saavad oma oskusi proovile panna kõik huvilised. Signatech-Alpine piloodid Paul-Loup Chatin, Nelson Panciatici ja Vincent Capillaire istuvad Gran Turismo rooli aga eesmärgiga selgitada välja kiireim. Võitja istub Alpine Celebration rooli ning sõidab Alpine Saga 2015 suurejoonelise rongkäigu eesotsas. Paraadist kujuneb kokkutuleku tähelepanuväärseim sündmus.

60 aastat tagasi

Alpine sündis ühe mehe armastusest Renault 4CV ja võidusõidu vastu ning tema majanduslikust mõtlemisest. 1922. aastal sündinud Jean Rédélé’st sai Renault’ müügimees juba 24-aastaselt. Kuid esmalt käis ta ärikoolis ja töötas praktika käigus Renault's kui tema silmapaistvad vaated äristrateegiale pälvisid Renault tegevjuhi Pierre Dreyfus' tähelepanu. See teenis talle lepingu Renault'ga Dieppe'is.

Mootorisport tuli mängu neli aastat hiljem 1950. aastal. Rédélé leidis, et „võidusõit on parim viis seeriaautode testimiseks ning võitmine nende müügi edendamiseks.” Oma võidusõiduambitsioonide täitmiseks valis ta uue Renault 4CV. Ja võitis sellega teisel katsel Dieppe'i ralli, lüües ka paljusid märksa võimsamaid autosid. Seejärel andis Renault talle 1951. aasta Monte Carlo rallil osalemiseks 4CV võidusõiduversiooni. Tulemused paranesid kogu hooaja vältel, kuni Belgia rallil saavutati võit.

Kuid et veel kiiremini sõita, otsustas Rédélé, et 4CV vajab kergemat ja aerodünaamilisemat keret ning tellis selle Giovanni Michelottilt. Samal ajal võitis ta võidusõidu-4CV-ga 1952. aastal omas klassis Mille Miglial ning jäi napilt ilma klassivõidust Le Mans'i ööpäevasõidul. 1954. aasta hooaja lõpuks – mis oli olnud sama edukas kui 1953. aasta – oli Jean Rédélé välja teeninud tippsõitja maine. See tähendas talle palju, olgugi, et sisimas ta teadis, et peab peagi valima oma autodega võidusõitmise ning äri juhtimise vahel.

Michelotti-disainitud 4CV Spécial Sportist oli saamas, kuigi pisut käänulisi teid pidi, Alpine A106 ja ühtlasi Rédélé'i esimene seeriatootmisesse minev auto.

„Oma ettevõttele valisin ma nimeks Alpine, sest minu jaoks tähistab see sõna sõidunaudingut mägiteedel. Elu parima sõidukogemuse sain ma oma viiekäigulise 4CV-ga üle Alpide sõites ning minu jaoks oli väga oluline, et autod, mida ma ehitada soovisin, pakuksid klientidele samaväärset sõidulusti. Seepärast on nimi “Alpine” ühteaegu nii sümboolne kui ka täiesti asjakohane.”

Rédélé mõistis kiiresti tema tulevases automargis peituvat potentsiaali, mille ta tahtis luua vastavalt mõnele lihtsale põhiväärtusele. Tema autod pidid olema uuenduslikud ning kergekaalulise ja ilusa kere all pidi peituma lihtne, kuid konkurentsivõimeline tehnika ning kasutama pidi võimalikult suurt hulka masstoodanguautode detaile, mis tagaksid auto kiiruse suhtes madala hinna ja pidamiskulud.

Tema teine eesmärk oli ettevõtte tegevust laiendada rahvusvaheliste litsentside müümisega. Mõistes, et tema autosid on valmistada suhteliselt lihtne ning et Renault' tehnika muutis nad töökindlaks ja hõlpsalt remonditavaks, hakkas ta otsima partnereid neil turgudel, kus Renault juba kohal oli. Lõpuks valmistati Alpine'i Brasiilias, Hispaanias ja Mehhikos ning vähemal määral Bulgaarias.

Seda saavutas ta A106 järeltulija A108-ga, mis omakorda sai eelkäijaks legendaarsele A110-le - autole, mis tagas Alpine'ile tõsiseltvõetava sportautotootja maine, kes on võimeline võitma maailmameistritiitleid. Renault R8-l põhinenud A110 Berlinette oli ka majanduslikus mõttes edukas. Rédélé avas Pariisis Epinay sur Seine'is uue osakonna, kus hakkas paiknema Alpine’i majanduslik peakorter ning 1969. aastal kuulsa tehase Dieppe'is. Samal ajal sai A110 Berlinette aina suuremaid mootoreid ja väikeseid, kuid rohkeid kosmeetilisi muudatusi. 1977. aastaks oli valminud umbes 7500 autot ning A110 Berlinette oli säranud igal võistlusrajal alates rallist kuni ringraja ja isegi jäärajasõitudeni.

A110 oli erakordselt edukas ralliauto hilistel 1960. ja varastel 1970. aastatel, kaheksa aastat järjest võideti poodiumikohti ning 1973. aastal lõpuks ka ralli maailmameistrivõistluste tiitel. Samal ajal tegeles Rédélé juba täiesti uue autoga. 1971. aasta Genfi autonäitusel esitleti A310-t, mis sai esialgu 140 hj 1605 cm3 neljasilindrilise ja hiljem 150 hj V6 mootori. Tehniliselt täiuslikum kui A110, oli see konstrueeritud osaliselt Rédélé'i enese poolt. Eesmärgiks oli Alpine'ile sport ja GT-autode turul kätte võita kindel positsioon. Kuigi 1973. aasta kütusekriis mõjutas müüki, toodeti 1985. aastani üle 11 600 auto. Võistlusedu saavutati esimestel aastatel, kuni saabus nö uus kuningas keskmootoriga Renault 5 Turbo näol, mida toodeti samuti Dieppe'is.

Alpine’i autospordiambitsioonid viisid ka ringrajale, prototüüpautoga debüteeriti Le Mans'is 1963. aastal. Esialgu oli Alpine'i eesmärgiks kiirus ja säästlikkus, mitte kohene võit. Oma väikeste 1000 cm3 ja 1300 cm3 Gordini mootoritega suutsid Alpine'i autod konkurente võita peamiselt tänu oma lihvitud aerodünaamikale. 1964. aastal Le Mans'is võitis M64 oma klassi arvestuses. Järgnesid mitmed tähelepanuväärsed autod ning ning saavutused. Isegi kindral de Gaulle peatus Pariisi autonäitusel Renault' stendi ja A211 ees. Prantsusmaa president küsis Rédélé'ilt, „Mis eesmärk on võidusõidul?”, millele Rédélé vastas: „Viia Prantsusmaa maailma tippu, kindral!”

Aastatel 1963 kuni 1978 osales Alpine kuulsal ööpäevasõidul 11 korda kokku 55 autoga. Lisaks edule „Energy Index” klassis aastatel 1964, 1965 ja 1968 ning „Performance Index” klassis aastatel 1968 ja 1969, võeti kokku seitsmel korral klassivõidud ning mis kõige olulisem: üldvõit 1978. aastal Alpine A442B-ga. Pilootideks olid Jean-Pierre Jaussaud ja Didier Pironi. Pärast seda tulemust peatati vastupidavussõitude programm ning keskenduti Renault’ turbolaetavale 1,5liitrisele vormel 1 autole, mis arendati välja A500 vormelist (autoriks Alpine'i arendusosakonna juht André de Cortanze).

1984. aastal tuli A310 asemel müügile GTA (Grand Tourisme Alpine), mille juures kasutati eriti uuenduslikku tootmisprotsessi. Euroopas esmakordselt valmis selle kere kõrgsurve-pritsemeetodil. See tehnika tagas polüesterkatmiku ja auto raami ühendamisel erakordse jäikuse. GTA oli ka erakordselt voolujooneline ning kvaliteetse sõitjateruumiga, mis erines spartaliku A110 omast nagu öö päevast.

Esialgu pakuti GTA-d 2849 cm3 160 hj mootoriga, peagi järgnes 200 hj turbomootor, mis tegi sellest omal ajal Prantsusmaa kiireima seeriaauto. 1990. aasta värskendus muutis GTA A610-ks, 1995. aastaks oli kolme versiooni kokku toodetud peaaegu 7000 eksemplari. A610 tootmise lõppedes valmistas Dieppe'i tehas – mille seintel on siiani Alpine'i logo – mitmeid Renault Sporti mudeleid.

Pärast väleda Renault 5 Alpine'i – mille hüüdmineks sai „rula” - edu 1978. aasta Monte-Carlo rallil toodeti seal 5112 keskmootoriga Renault 5 Turbot, 1685 Spiderit (1996 kuni 1999) ning tervelt 67 000 paljukiidetud Clio Renaultsporti (alates aastast 2000 kuni tänaseni). Dieppe'is valmis ka 1333 Clio V6-t (2002 kuni 2005) ning seal toodetakse praegugi valikut võidusõiduautosuid, teiste hulgas on seal valminud üle 700 Clio Cupi.

Alates 2012. aastast on Alpine nautinud inspireerivat perioodi, mille märksõnadeks on entusiastlik loovus ja värske energia. Taaselustatud Berlinette'i 50. sünnipäevaks ja saanud kuju imepärase A110-50 näol, valmistab Alpine ette uut seeriaautot ning panustab veelgi enam edukasse autosporti naasmisesse.

Alpine’i autospordiseiklus ei piirdu Signatech-Alpine'i meeskonna European Le Mans-võistlussarja (ELMS) 2013. ja 2014. aasta tiitlitega. Tänavu võetakse täismahus osa kaheksa osavõistlusega World Endurance Championship sarjast (WEC), A450b osaleb LMP2 klassis. Sarja kuulub ka Le Mans'i ööpäevasõit. Kuigi 2014. aastal saavutati poodiumikoht, katkestati sel aastal 110. ringil. Ent Alpine’i senine pühendumus vastupidavussõitudel näitab, et seniste saavutustega see lugu veel ei lõppe.