RENAULT 16 "ELUKS VAJALIK AUTO" TÄHISTAB 50. SÜNNIPÄEVA

1965: Renault 16 – algupärane voiture á vivre (eluks vajalik auto)

Renault’ pereautode lugu sai alguse 50 aastat tagasi sõjajärgsete õitsenguaastate Prantsusmaal. 1965. aasta alguses esitleti Genfi autonäitusel uut sõidukit – Renault 16. Sel luukpäral oli originaalne kahemahuline kerekuju ning pakiruumile pääses ligi suure luugi kaudu. Uuele mudelile oli iseloomulik praktilisus ja kuue külgaknaga disain, kõik varasemalt Renault 4-le edu toonud komponendid olid nüüd kasutusele võetud kõrgemas autoklassis. Sellest sai täiuslik pereauto.

Pühendumus innovatsioonile

Renault Frégate'i järel uue auto väljamõtlemine polnud lihtne ülesanne. Seda enam, et 1955–1975 Renault' tegevjuhiks olnud Pierre Dreyfus soovis konkurentsis esiletõusu: “Me peame võtma uue lähenemise. Autod ei saa enam olla lihtsalt neli istekohta ja pakiruum. Neid peab vaatlema tervikuna.”

Nõnda sündis Renault 16 – radikaalne auto, mille peainseneriks oli Gaston Juchet. Tollane tegevjuht Pierre Dreyfus andis oma õnnistuse: “Sellest saab auto peredele, kellele sümpatiseerib modernne tarbimisühiskond.”

Crossoveri stiilis mõtlemine

Renault 16 oli oma aja kohta erakordselt universaalne, sellel olid samaaegselt nii sedaani kui ka kaubiku omadused. Pakiruumi sai ümber seada neljal eri moel. Tänu liikuvale, kokkuvolditavale ja väljatõstetavale tagumisele istmele varieerus pakiruumi maht vahemikus 346 dm3 kuni 1200 dm3. Istmed olid mõeldud igat tüüpi kasutuseks alates lasteistme kinnitamisest kuni seljatoe kallutamiseni puhkeasendisse ja isegi liigutamiseni magamiskohaks kahele. Renault 16 oli algusest peale pereautona hästi läbi mõeldud ning erines põhimõtteliselt kõikidest konkurentidest.

Tehniliselt uuenduslik

Renault 16 oli omas ajas oluline ka modernse ja eesrindliku ehituse ning varustuse poolest. Esirattavedu oli antud autoklassis tollal veel ebatavaline, ees-keskel asuv mootor tagas esmaklassilised sõiduomadused. Nii mootor koos plokikaanega kui ka käigukast tehti alumiiniumist, kasutades surve all valamistehnikat. 1968. aastal esitletud TS-versioon (tourisme sportif) sai baasvarustusse terve rea innovaatilisi lisasid, muu hulgas soojendusega tagaklaasi, lisatulesid, nelja pesuveepihustiga ja kahel kiirusel töötavad esiklaasipuhastid ning sõitjateruumi öö- ja päevaasendiga tahavaatepeegli. 1969. aastal lisandusid varustusse tagurdustuled, elektrilised esiakende tõstukid, elektriline katuseluuk ja nahkpolster. Rikkalik varustus muutis Renault 16 esindusautoks, mis vastas selle aja tarbimistrendidele ning esindas uutmoodi lähenemist autosõidule.

Aasta auto 1966

1965. aasta Genfi autonäitusel üllatas Renault 16 külastajaid omapärase disainiga. Siis aga võitis see oma lihtsusega publiku südame. Võetud riski tunnustas ka autotööstus: 1966. aastal nimetati Renault 16 ei millegi muu kui Rolls-Royce Silver Shadow' ees Euroopa aasta autoks.

Tippmudel Renault 16 TX

Renault 16 pakuti alates 1973. aastast kuni mudeli tootmise lõpuni 1980. aastal ka 93 hj arendava 1647 cm3 mootoriga TX-versioonis. Renault 16 TX suutis ringrajal arendada tippkiirust 175 km/h ning selle varustusse kuulus nii kesklukustus kui ka inertsrullikuga turvavööd, mõlemad uuenduslikud lisad, mis muutsid autoomanike igapäevaelu mugavamaks ja turvalisemaks.

Kokku valmis aastate jooksul 1 851 502 Renault 16, peamiselt tulid autod just selle mudeli tarbeks ehitatud Sandouville'i tehasest Prantsusmaalt.