Renault’ 5 Turbol täitus 30 aastat

Kavand nr 822
Renault 5 voidusoiduversiooni mote sündis pärast mudeli debüüti 1972. aasta jaanuaris. Sel ajal oli Dieppe’is toodetud Renault Sporti mudelitest koige äkilisem tagamootoriga Renault Alpine A110. Kui Renault 5 saavutas rallidel edu kogu maailmas, siis 93-hobujouline Renault Alpine jäi sportlikest saavutustest hoolimata pigem kiireks väikeautoks.

Renault 5 Turbona avalikustatud kavandi nr 822 lugu algas 7. mail 1976. aastal, mil arenduse asedirektor Jean Terramorsi ja assistent Henri Lherm nägid Marc Deschampsi kavandeid. Aruteludes kasutasid nad sona Turbo, millest sai kümnendi teise poole moesona. Samal ajal töötati välja turbolaadimisega mootorit Renault’ vormel 1 voidusoiduauto jaoks. A500 voistlusversiooni katsetas Jean-Pierre Jabouille Clermont Ferrandi ringrajal. Kavandi nr 822 kiitsid heaks nii Renault’ grupi noukogu kui ka Renault Sporti juht Gerard Larousse.

Pärast Terramorsi surma augustis 1976 jätkati kavandi nr 822 arendamist inseneride Michel Tetu ja Bernard Dudot’ juhtimisel. Esimese prototüübi valmistas autokerede tootja Heuliez. Juulis 1977 valiti välja teine, Deschampsi ja Marcello Gandini poolt koos Carrozzeria Bertonega Grugliascos arendatud projekt. Renault 5 kere tugevdati ja toestati, b-piilari taha paigaldati topelt mootorijahutusavad. Auto massi vähendamiseks valmistati uksed, tagaluuk ja katus alumiiniumist ning pamperid plastist. Kere laius suurenes 1,75 meetrini. Viiekäiguline käigukast voeti üle 16TX-ilt, ohkjahutusega pidurikettad voeti A310 seerialt. Marion Villaini kujundatud sisu oli segu teravatest värvitoonidest, rangest sportlikust vaimust ja futuristlikust korgtehnoloogilisest viimistlusest.

Prototüüpi katsetati mitut tüüpi mootoriga, sealhulgas V-6 Alpine’iga. Sobivaimaks osutus Cleoni seeriast pärinev massitoodangu 5 Alpine 1397 cm3 / 93 hj mootor. Mootori juures muudeti silindripäid, klappe, väntvolli ja määrdesüsteemi. Ameerika ettevote Garrett valmistas turbolaaduri T03, mis tekitas 0,86-baarise rohu. Weberi kahekorpuselise karburaatori asendas mehaaniline sissepritsesüsteem Bosch K-Jetronicult. Renault 5 Turbo voimsus oli 160 hj.

Suurematel kiirustel ületas kütusekulu 20 liitrit 100 kilomeetri kohta, mistottu lisati kerge, 92 liitrit mahutav paak. Alumiiniumvelgedele paigaldati Michelini rehvid: TRX 195/55 HR 340 (p) ja 220/55 VR 364 (t). Auto täismass oli 970 kg.

Ööl vastu 10. märtsi 1978 toimusid Arques-la-Bataille’ ringrajal Dieppe’i lähedal esimesed proovisoidud. Sündmusel osalenud tosinkonna külalise hulgas olid ka Gerard Larousse ja tulevane tegevdirektor Bernard Hanon. Esimestel katsetulemustel saavutas Renault 5 Turbo kiiruse 205 km/h ning saavutas kiiruse 100 km/h vaid 7,5 sekundiga. 4. oktoobril 1978. aastal esitleti Pariisi autonäitusel teist prototüüpi. Mitu kuud hiljem sai auto nr 822/03 tuleristsed Giro d’Italial, osaledes konkursiväliselt voistluse prototüübiklassis. 1980. aasta mais saabusid Renault Sporti Dieppe’i tootmisliinilt viis Renault 5 Turbot. Et täita nouded, mis on eelduseks FIA heakskiidu saamisel (vähemalt 500 seeriatootmises soidukit), peatati A310 tootmine mitmeks nädalaks.

1980. aasta lopuks oli toodetud 804 autot, mida müüdi rallimeeskondadele kogu Euroopas. Esimesi autosid pakuti vaid metallikvärvides Olympe sinise voi Grenade punase ning hiljem ka musta, pärlvalge ja hobedasena. Nahkrooli ja sügavate istmete korval oli lisavarustuse nimekiri väga lühike. Luksusest olulisemad olid sportlikkus ja kerge kere. Insenerid loobusid salongi ja mootori heliisolatsiooni parandamisest, nii oli müra täispööretel kuni 90 detsibelli.

Soltuvalt ülekandearvust oli tagarattaveoga ja 180–270 hj Renault 5 Turbo tippkiirus 170–225 km/h. 1980. aasta novembris saavutasid Jean Ragnotti ja Jean-Marc Andrei Criterium de Cevennes’i mägirallil teise koha. Jaanuaris 1981 seisis Ragnotti Monte Carlo ralli korgeimal poodiumikohal. Aasta hiljem voitis sama piloot Tour de Corse’i. 1980. aastatel läks seni 2. grupi autona sertifitseeritud Renault 5 Turbo üle B-gruppi. Renault avalikustas 350-hobujoulise mootoriga 5 Turbo Maxi. 4. mail 1985. aastal seisid Ragnotti ja Thimonier Tour de Corse’i poodiumil. Moni kuu hiljem saavutasid Touren ja Neyron triumfi Cevennes’is. 1986. aasta märtsis voitsid Mouthinio ja Fortes Rally de Portugali.

Renault 5 Turbo, mille voimsus oli umbes 170 hj, voistles ka Hockenheimis ja muudel Euroopa ringradadel toimunud Renault Cupi voistlustel. 1981. ja 1986. aasta vahel voitsid Renault 5 Turbo piloodid kokku 16 Euroopa meistrivoistluste tiitlit ja saavutasid 33 voitu WRC rallietappidel.

Poola moju
Renault 5 Turbo ajaloo Poola peatükk algas 1981. aasta jaanuaris, mil sinine auto joudis Dieppe’ist Varssavisse. Auto tellis PZMot ja seda juhtis Błażej Krupa koos kaardilugeja Piotr Mystkowskiga. Poola meeskond saavutas esimese voidu Jugoslaavia rallil, kus nad voistlesid Ungari piloodi Atilla Ferjancziga. Renault’ auto (numbriga 4) oli üsna edukas ka Kuldsete Liivade rallil, Tšehhoslovakkia Škoda rallil ja Kreeka Halkidikisel. 1981. aasta septembris soitis ta Kielce lähedal Miedziana Góra (Vaskmäe) ringrajal, kus Krupa oli klassivoitja. 1981. aasta hooajal sai Krupa 172 punkti, vottes nii Euroopa rallimeistrivoistlustel pilootide hulgas kuuenda koha. Järgmine aasta nii edukaks ei osutunud, kuna Doonau rallil süttis auto polema. Meeskond pääses siiski vigastusteta.

Turbo 2
Oktoobris 1982 avalikustas Renault Pariisi autonäitusel Renault 5 Turbo 2 (1983–1985). Auto mehhanisme oluliselt ei muudetud. Alumiiniumdetailid asendati odavamate terasdetailidega. Kasutati väiksemat kütusepaaki ja uusi, veluurkattega istmeid. Standardvarustuses olid esi- ja tagaspoiler, elektripeeglid, hoiulaekad ustes ja halogeenesituled. Lisavarustuse hulgas oli helisüsteem, elektriaknad ja metallikvärv. Viimastel Renault 5 Turbo 2 ja 5 Turbo Maxi seeria autodel olid alumiiniumsulamist valmistatud katusepaneelid ja muud keredetailid.

Renault 5 Turbot ja Turbo 2 toodeti 1986. aasta aprillini. Kuue aasta jooksul toodeti kokku 1820 Renault Turbot ja 3167 Turbo 2 autot. Renault’ toetatud meeskondadele valmistati ka 20 kohandatud Renault 5 Maxi Power mudelit, mille mootor suutis arendada voimsust kuni 350 hj. Koos teise polvkonna Renault 5 Turboga valmistati veel üks mudel – 115-hobujoulise esimootoriga 5 GT Turbo. 80ndate lopul uuendati auto välimust ja suurendati mootori voimsust 120 hobujouni. Renault 5 GT Turbot toodeti aastani 1991. Selle järeltulijad olid Clio 16 V sportversioon ja kuulus Clio Maxi. 5 Turbo väärikaks järeltulijaks sai keskmootoriga Clio V-6. Renault 5 30aastane minevik on mojutanud ka uusimaid Dieppe’is toodetud Renault Sport autosid.

Lisainfo:
Constans PR
Maja Świerszcz
tel 22 401 0992

Renault Polska
Grzegorz Paszta
tel 22 541 1077
www.media.renault.com.pl