Pressiteade

Jaga

Ettevaatust – teel on jalakäija

2009. aastal moodustasid jalakäijatega seotud liiklusonnetused 18,3% liiklusavariide koguarvust. Eelmisel aastal suri 359-s jalakäijale otsasoitmisega seotud onnetuses 24 inimest.*

Jalakäijad on liiklejatest koige vähem kaitstud ning onnetuse puhul on nende ellujäämise toenäosus tavaliselt väike. „Oma elu ja tervist kaitstes peaksid jalakäijad alati olema äärmiselt tähelepanelikud olenemata sellest, kas nad käivad tiheda liiklusega tee ääres voi on teoreetiliselt ohutus olukorras, ületades teed ülekäigurajal rohelise tulega,“ hoiatavad Renault’ liikluskooli opetajad.

Jalakäijatega toimunud onnetuste pohjustajaks on sageli mitte ainult autojuhid, vaid ka jalakäijad ise. Jalakäijate koige sagedasemad hooletu käitumise viisid on ettevaatamatu astumine soiduteele (nt. soiduki voi takistuse tagant), tee ületamine keelatud kohas ja tee ületamine ülekäigurajal punase tule ajal. Sellisel juhul pole ka koiki liikluseeskirju järgival juhil voimalik tragöödiat vältida. „Inimesel kulub äkilisele sündmusele reageerimiseks umbes sekund,“ selgitavad Renault’ liikluskooli opetajad. „Kui soiduk liigub kiirusel 50 km/h, tähendab üksainus sekund 14 edasiliigutud meetrit, mis on kaks korda pikem kui ülekäigurada ja sellele tuleb lisada veel umbes 12 meetrit pidurdusteekonda,“ lisavad koolitajad. Autojuhtidele saab ette heita lugupidamatut käitumist jalakäijate suhtes, nt. neile tee mitte andmist.

Üldine, kuigi sageli eiratud pohimote, mida reguleeritud liiklusega alast väljaspool liikuvad jalakäijad peaksid järgima, on hoiduda teel voi tee ääres käies alati vasakule. Jalakäijad peaksid kandma helkurit ka ilusa ilma ja hea nähtavusega ning tee ääres käies mitte kuulama korvaklappidest muusikat, et kuulda lähenevaid autosid, mis aitaks voimalikele ohtudele kiiremini reageerida.

* Allikas: Maanteeamet (http://www.mnt.ee/atp/failid/L__JK_2005_2009.pdf)

Galerii

Allalaetavad failid

Ole ühenduses

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Meie veebileht kasutab küpsiseid.