Pressiteade
Tavaliselt on valesti valitud kiiruse tagajärjeks liiklusonnetused, mille pohjuseks on, kas teelt välja soit, kokkuporge teevälise takistusega voi kokkuporge vastutuleva soidukiga. Selliste pohjustega liiklusonnetused moodustavad hukkunutega liiklusonnetustest ligi poole. Möödunud aastal oli Eestis kokku 85 liiklusonnetust, milles hukkus 100 inimest.
Kuidas on voimalik, et autojuhid ei taju lubatud piirkiiruse ületamist? Peamiseks pohjuseks on liigne usaldus iseenda subjektiivse taju suhtes. Uuema polvkonna autode on soidutingimused piisavalt mugavad, et juht enam ei taju auto tegelikku kiirust. “Väga tihti saame liiga kiirest soidust teada alles siis, kui kontrollime oma tegelikku kiirust, s.t. kui vaatame spidomeetrit. Tagamaks oma teadlikkust tegelikust kiirusest peaks spidomeetrit jälgima regulaarselt, sarnaselt teiste liiklejate jälgimisele,” – soovitav Renault’ liikluskooli direktor.
Auto kiiruse hoomamiseks ainult enda tajule lootma jäämine on petlik, eriti kui pärast pikaaegset maanteel soitu keerata tunduvalt madalama kiirusepiiranguga korvalteele. “Autojuht on ära harjunud monotoonse ning kiire soiduga ja pärast auto kiiruse vähendamist arvab ta tihti, et auto liigub liiga aeglaselt, kuigi tegelik kiirus on tavaliselt ikka liiga suur ja seega ka ohtlik,” selgitavad Renault’ liikluskooli opetajad.
Lihtsate harjumuste juurutamisega on voimalik arendada paremat kiirusetaju soitmise ajal. Koik, mis selleks vaja, on tajutava ja spidomeetri poolt näidatava tegeliku kiiruse regulaarne vordlemine. On oluline, et me soidukiiruse osas ei toetuks kunagi ainult enda kohutundele.
