Pressiteade
Must jää tekib tavaliselt siis, kui vihm voi udu langeb pinnale, mille temperatuur on alla nullkraadi. Kuna selline jää on tumeda pinna taustal nähtamatu, kutsutakse seda tihti mustaks jääks. Tavaliselt tekib see kevadeti, millele on eelnenud kuiv ja külm talv. Selliste tingimuste korral voib autojuhtide vähenenud tähelepanu tuua kaasa traagilisi tagajärgi.
“Kui autos läheb soitmise ajal kahtlaselt vaikseks ning samal ajal on tunne, nagu auto pigem holjuks kui soidaks, siis see on märk, et suure toenäosusega soidate täielikult siledal ja libedal pinnal ehk mustal jääl,” selgitab Renault’ liikluskooli direktor. “See on toenäoliselt koige ohtlikum nähtus mis on seotud ilmastiku mojuga teeoludele ning samuti kujutab see endast autojuhtidele väga tosist ohtu,” lisab ta.
Koige olulisemad votted, mida tuleb mustal jääl soites meeles pidada, on kiiruse vähendamine, pidurdamine pumpavate liigutustega ning järskude manöövrite vältimine. Füüsikaseadused on vääramatud – talverehvid on käesoleval aastaajal kohustuslikud, kuna need suurendavad soitjate ohutust, kuid ka need ei ole täielikult voimelised vältima auto libisemist. “Auto, mis on mustal jääl sattunud libisemisesse, ei ole enam auto, vaid raske ese, mis liigub kiiresti kontrollimatus suunas ja mille peatumispunkti on voimatu kindlaks määrata. See aga kujutab endast suurt ohtu mitte ainult autojuhile, vaid ka teistele liiklejatele, sealhulgas jalakäijatele, näiteks bussipeatuses voi konniteel viibijatele. Selle tottu peaksid ka koik teised liiklejad olema musta jää korral eriti ettevaatlikud,” hoiatavad Renault’ liikluskooli opetajad.
Mida peaks tegema, kui auto hakkab libisema?
Kui tagumised rattad kaotavad pidamise (auto satub ülejuhitavusse) tuleb keerata rooli libisemise suunas, et juhtida auto oigele trajektoorile. Mingil juhul ei tohi vajutada pidurit, see ainult suurendab ülejuhitavust, s.t. auto külg ees libisemist.
Alajuhitavuse korral, s.t. kui esirattad kaotavad pidamise, mis juhtub tihtipeale järsku kurvi sisenedes, tuleb koheselt tosta jalg gaasipedaalilt, keerata rooli veidi tagasi ning ettevaatlikult läbida kurv. Sellised manöövrid aitavad taastada pidamist ning korrigeerida auto liikumissuunda.
Autojuhtidele, kelle auto on varustatud ABS piduritega, on need ülesanded lihtsamad. Selle süsteemi ülesanne on vältida rataste blokeerumist pidurdamisel ja sellega hoida ära libisemist. Kuigi ABS-iga varustatud autodel on lühem pidurdusteekond, tasub meeles pidada, et isegi koige täiuslikum süsteem ei suuda sind ohu eest kaitsta, kui sa soidad liiga kiiresti. Seetottu on oluline valida alati teeoludele vastav soidukiirus.
* Rootsi riiklik tee- ja transpordiuuringute instituut
