Renault’-Nissani liit – kümme aastat edukat koostööd

„Liit on algusest peale tuginenud pohimottele, et selles valitseb vastastikune usaldus ja püüeldakse strateegiate poole, mis aitavad saavutada kasumlikku kasvu,” selgitab Renault’-Nissani liidu president ja tegevdirektor Carlos Ghosn. „Me hoiame neid pohimotteid jätkuvalt aus, seda isegi nüüd, mil kohandame oma tegevust praegusele keerulisele olukorrale. Liit ei valmista Renault’d ja Nissanit ette mitte üksnes ülemaailmses finants- ja majanduskriisis ellujäämiseks, vaid ka selleks, et olla kriisi loppedes paremal konkurentsipositsioonil.”

Tänu liidule on tasuvus ja turu kapitalisatsioon tohusalt kasvanud molema äriühingu jaoks, seda alates 1999. aastast kuni praeguse ülemaailmse majandus- ja finantskriisini.

Renault keskmine ärikasum kasvas ajavahemikul 1999–2007 ajavahemikuga 1990–1999 vorreldes viis korda, s.t 442 miljonilt eurolt 2126 miljoni euroni, ja Nissani ärikasum suurenes kaheksa korda, s.t 79,6 miljardilt jeenilt 636,1 miljardi jeenini.

Kümne tegevusaasta suurimad saavutused

Müük

Kogumüük suurenes 1999. aasta 4 989 709 ühikuga vorreldes 2008. aastaks 6 090 304 ühikuni (ilma Avtovazi müügitulemusteta).

Renault’-Nissani hankeosakonna tegevusulatus on 100%

Renault’-Nissani hankeosakond (Renault-Nissan Purchasing Organization, RNPO) on liidu suurim ühine üksus, mis peab läbirääkimisi nii Renault’ kui ka Nissani nimel. Alates 1. aprillist 2009 moodustavad liidu ühised hanketegevused 100% liidu hangetest, hankeosakonna loomise hetkel 2001. aastal moodustasid ühised hanketegevused 30%.

Ühised platvormid ja osad

Ühiste platvormide ja osade abil saavutab liit mastaabisäästu, mis on vähendanud arendus- ja tootmiskulusid.

Ühised platvormid, täpsemalt B-platvorm (näiteks Nissan Tiida/Versa ja Renault Clio) ning C-platvorm (näiteks Renault Megane/Scenic ja Nissan Qashqai), moodustasid 2008. aastal enam kui 50% Renault’ ja Nissani kogu maailmas müüdud soidukitest.

Mootorite ja käigukastide vahetamine ja ühine edasiarendamine

Vottes arvesse molema partneri kogemusi mootorite vallas, töötati liidus välja ühised mootorid ja käigukastid, sealhulgas kuuekäiguline manuaalkäigukast ja uus V6 diiselmootor. Liidus vahetatakse ka olemasolevaid mootoreid ja käigukaste – näiteks Renault’ Laguna puhul kasutatakse Nissani 3,5-liitrist bensiinimootorit ja Nissan Qashqai puhul Renault 1,5-liitrist diiselmootorit. Kokku on ühiskasutuses kaheksa mootorit.

Tipptehnoloogilise portfelli laiendamine

Renault ja Nissan teevad koostööd teadusuuringute ja tipptehnoloogia strateegilistes valdkondades. Kahel äriühingul on ühtne tehnoloogiakava, mis pohineb neljal ühisel sambal: ohutus, keskkonnasobralik süsinikdioksiid, turvavarustus ja dünaamilisus.

Heitgaasivaba tehnoloogia kasutuselevotuga keskenduvad nii Renault kui ka Nissan elektriautodele: praeguseks on valitsuste ja ettevotetega solmitud 20 kokkulepet, et tulla 2010. aastal välja esimese elektriautoga ja hakata 2012. aastal elektriautosid massiliselt turustama.

Tootmise standardimine

Reanault’ tootmissüsteem (Renault Production System, RPS) tugineb suurel määral Nissani tootmisviisile (Nissan Production Way). Pärast süsteemi rakendamist on Renault’ tootlikkus paranenud 15%.

Nii Renault’ kui ka Nissani parimaid tavasid kasutades on liiduks ühinenud partnerid välja töötanud liidu tervikliku tootmissüsteemi (Alliance Integrated Manufacturing System), mida kasutatakse koigepealt uutes tootmiskohtades Indias (Chennai) ja Marokos (Tanger).

Risttootmine

Liidusiseselt on molemal äriühingul voimalik kasutada partneri tootmisvoimsusi. Praegu toodavad Renault’ tehased Nissani soidukeid Koreas (Almera Classic) ja Brasiilias (Livina), samas kui Nissan paneb kokku Renault’ soidukeid Louna-Aafrikas (Dacia Sandero), Mehhikos (Clio) ja Hispaanias (Trafic).

Ülemaailmne esindatus

Tänu teineteise geograafilisele täiendamisele on Renault ja Nissan esindatud koikide mandrite olulisimatel turgudel. Renault’ peamised turud on Euroopa, Pohja-Aafrika ja Louna-Ameerika; Nissani peamisteks turgudeks on Jaapan, Pohja-Ameerika, Mehhiko, Hiina ja Lähis-Ida. Alates 2005. aastast on Renault ja Nissan sisenenud üheskoos uutele turgudele, näiteks Indiasse, et laiendada oma ülemaailmset esindatust.

Mudelivaliku suurendamine

Liit on aidanud kaasa tooterivi pikenemisele. Nissan on laiendanud oma LCV-seeriat Euroopas Renault’ toodetega: Renault Kangoo / Nissan Kubistar, Renault Master / Nissan Interstar, Renault Trafic / Nissan Primastar. Renault’ mudeli Koleos on kavandanud küll Renault, kuid arendanud on selle Nissan, samuti kasutatakse selles korgetasemelist Nissani 4x4 tehnoloogiat.

Eri kultuure holmav juhtimine

Olles tööstuse ja majanduse vallas tegev kogu maailmas, on Renault’-Nissani liidul mitmekultuurilise juhtimise kogemused koigil tasanditel. Igal aastal teeb enam kui 30 Renault’ ja Nissani töötajate rühma koikides piirkondades ja koikides tegevusvaldkondades koostööd leidmaks suuremat sünergiat.

„Me oleme uhked selle üle, mida oleme suutnud viimase kümne aastaga saavutada,” märgib Carlos Ghosn. „Ja me soovime realiseerida edaspidi oma potentsiaali veelgi paremini. Liidu partnerluse tohustades teeme edasisi samme selle nimel, et sünergia Renault’ ja Nissani vahel kasvaks ja et see aitaks kaasa molema ettevotte kasumlikule kasvamisele.”

Pressikontaktid