110 aastat Renault’ ajalugu III osa: uued visioonid, uued mudelid (1945-1973)

Pierre Lefaucheux – president uuteks aegadeks
Pärast II maailmasoda, 1945. aasta jaanuari keskel ettevote riigistati ja kujundati ümber nime all Regie Nationale des Usines Renault (RNUR). Prantsuse voimukandjate otsusel sai ettevotte presidendiks inseneriharidusega Pierre Lefaucheux, kes oli lopetanud prestiižsse Ecole Centrale korgkooli Pariisis. Vottes vastu presidendi ametikoha saavutas Lefaucheux kiirelt edu: kuigi riigi uued voimukandjad olid otsustanud, et ettevotte Billancourt’i tehas hakkaks tootma ainult veoautosid, siis Lefaucheux’l onnestus saada luba ka soiduautode tootmiseks.

4 CV – väike suur auto
Hoolimata raskustest seoses tootmise taasalustamisega Billancourt’i tehases töötati välja 4 CV mudel. Tööd selle mudeli kallal algasid juba sojaajal, kuid peatati sojajärgse normeerimise ajal. 760-kuupsentimeetrise töömahuga mootoriga varustatud 4 CV mudeli valmistas Ferdinand Picard ning seda esitleti esimesel Pariisi autonäitusel 1946. aastal. Selle mudeli masstootmine algas aasta hiljem ning kestis kuni 1961. aastani. Antud mudeli eksport oli ettevotte jaoks peamine välismaine tuluallikas. 4 CV mudeli eduga taassaavutas populaarsuse ka motosport. 1948. aastal voitsid neli 4 CV autot viis parimat kohta Mont Ventoux rallil ning viis järgnevat mudelit kordasid seda edu Monte Carlo rallil. Kolm aastat hiljem lopetas spetsiaalvarustusega 4 CV oma klassi esimesena Le Mans’i 24 tunni ralli. 1951. aastal avas president Pierre Lefaucheux Renault’s voistlusosakonna, millest hiljem kujundati Renault Sport.

Ettevotte areng
Lisaks populaarsele 4 CV mudelile tootis ettevote ka väikekaubikuid, traktoreid ning veoautosid. Samal ajal omandas Renault ka mootoritele spetsialiseerunud remoditöökodasid, laagreid tootvaid tehaseid, autotehaseid, samuti maatükke, kuhu pidi ehitatama uusi tootmishooneid. Ettevote omas mootoriplokkide tootmiseks kasutatavaid teisaldatavaid tööpinke, mis olid tööstuslike robotite prototüüpideks. Renault laienes ka väljaspool Prantsusmaa territooriumi. Ettevote omandas tehaseid muuhulgas Inglismaal ja Hispaanias. Iirimaa, Austraalia, India, Mehhiko ja Louna-Aafrika Vabariik on vaid moned riikidest, kus 4 CV mudelit komplekteeriti.

1950. aasta lopus tootis Renault rekordilise 500 000-nda 4 CV mudeli. Ettevottes töötas sel ajal üle 59 000 töötaja ning toodangu maht moodustas 35% kogu riigi mootoritööstuse toodangust. Enam kui veerand 200 000-st soidukist (millest 160 000 olid soiduautod) komplekteeriti väljaspool Prantsusmaad. Välismüügi vork koosnes tuhandest müügipunktist.

1955. aastal hukkus ettevotte president Pierre Lefaucheux autoonnetuses. Tema koha vottis üle asepresident Pierre Dreyfus, kes keskendus kahele peamisele valdkonnale: korporatiivsele planeerimisele ning poole toodangumahu eksportimisele. Ta uskus, et ettevote voiks kasvada Ameerika turule sisenemisega.
 
1950. aastate keskel kordas Dauphine mudel 4 CV mudelile osaks saanud edu. 1956. aastal turule sisenenud mudel vallutas nii Prantsusmaa kui ka välisturud, sealhulgas Ameerika oma. Ameeriklaste noudluse rahuldamiseks asutas Renault CAT-nimelise transpordiettevotte.

Kriis ja streigid
Aja jooksul hakkas USA importimas Euroopas toodetud autosid Ameerika kontsernide vahendusfiliaalide kaudu. Lisaks mojutas majanduslangus tugevalt kogu autotööstust. Müügimahud langesid järsult, laod müüdi tühjaks ja eksport USA-sse lopetati. Käimasolev kriis toi endaga kaasa tosiseid tagajärgi nii rahanduslikus kui tööstuslikus aspektis. Enam kui 3000 töötaja koondamisele Prantsusmaal ja Belgias järgnes streikide laine. Pinged hakkasid lahenema alles siis, kui sotsaalsfääris pakuti välja uued lahendused, milleks olid neljas nädal tasulist puhkust ning lisa puhkepäevad töötajatele vastavuses nende tööstaažile.

Uued Renault’ mudelid
1961. aasta septembris esitles Renault innovatiivset 5-ukselist esiveolist autot – Renault 4. Aasta hiljem näitas ettevotte esmakordselt mudelit Renault 8 – esimest autot maalimas, mille koik neli ratast oli varustatud ketaspiduritega. See mudel toi Renault’le väikeste ja funtsionaalsete autode tootja maine. Renault 8 oli varustatud geniaalse mehaaniku Amedee Gordini poolt väljatöötatud mootriga ning voitis rallidel hulganisti auhindu. Antud auto osutus edukaks ka 1964. aastal Tour de Corse rallil. Renault 8 lopetas oma karjääri 1970. aastal kui selle koha vottis üle Renalt Alpine, mille oli välja töötanud rallisoitja Jean Rédélé.

Partnerluskokkulepped
1960-ndate algus oli Renault’ jaoks partnerluse ja koostöö aeg nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Ettevotte president Pierre Dreyfus uskus uude kujunevasse Euroopasse, kus Renault pidi arenema Belgias ja Hispaanias tegutsedes. Euroopa autotööstuses toimuv koondumise protsess ajendas Renault’ presidenti otsima liitlasi.
Pärast läbirääkimisi Volkswageniga ning esialgseid konelusi Alfa Romeoga solmis Renault 1966. aastal tehnilise koostöö kokkuleppe Peugeot’ga, millega 1971. aastal liitus ka Volvo.

Prestiižsed mudelid müügis
Hoolimata asjaolust, et Renault’ äristrateegia keskendus väikeautodele, otsustas Renault 1960-ndate keskel laiendada oma pakutavate mudelite valikut prestiižsemate mudelitega. Esimeseks selliseks oli Renault 16, mis joudis turule 1965. aastal. Sellel autol oli esmakordselt innovatiivne luukpära kere ning 5. uks avanes ülespoole. Kuue aastaga müüdi seda automudelit miljon eksemplari. Pakutavat mudelivalikut laiendati seejärel kupeemudelitega: Renault 15 ja 17 ning veelgi eksklusiivsemate Renault 20 ja 30 mudelitega.

Renault 5 – edu valem
Kuigi Renault tootis autosid, mida liigitati korgema klassi autodeks, ei jäetud korvale ka väikeautode turgu. Ettevotte poolt antud turuosas pakutavat mudelivalikut vaadati pidevalt üle. 1972. aasta oli pöördepunktiks, kuna sel aastal tuli turule Renault 5 – modernne ja ökonoomne väikeauto, millel olid tolle aja kohta innovatiivsed plastikust porkerauad. Antud mudel osutus eriti populaarseks naiste ja noorte hulgas. Pärast 1973. aasta naftakriisi, mis mojutas kogu autoturgu, moodustas väikese ja ökonoomse Renault 5 müük tervelt 60% ettevotte kogumüügist.