Pressiteade
PARIS/YOKOHAMA (7. juuli 2017) – Renault-Nissani liit teatas, et sai 2016. aastal koostööst kasu 16% rohkem kui aasta tagasi.
Prantsuse ja Jaapani taustaga ettevõtted hoidsid kokku, teenisid täiendavat tulu ja vähendasid kulutamist maailma juhtiva autotööstuse liidu kaudu.
Liidu koostöö hind oli mullu 5 miljardit eurot, aasta varem 4,3 miljardit eurot. Insenerlahendused, tootmine ja ostukokkulepped olid põhilised koostöövaldkonnad, mis tõid 2016. aastal 700 miljoni euro võrra rohkem kasu.
“Järjest rohkem tehakse liidu sees koostööd ning liidu liikmed võidavad sellest märkimisväärselt. Mastaabisääst, tehnoloogilised saavutused ja innovatsioonid on täna Renault’ ja Nissani vahel jagatud,” rääkis Renault-Nissani liidu esimees ja tegevjuht Carlos Ghosn. “Me prognoosime koostööst saadava kasu suurenemist 5,5 miljardi euroni 2018. aastal, mis on veel enne, kui hakkame arvestama liidu tegevustesse meie uue liikme Mitsubishi Motorsi panust.”
Koos Mitsubishi Motorsiga, mis sai liidu täisliikmeks 2016. aasta lõpus, on liidu aastane läbimüük kasvanud 10 miljoni ühikuni. Mitsubishi Motors ühines liiduga kaks aastat pärast seda, kui Renault ja Nissan alustasid koostööd neljas tegevusvaldkonnas: insenerlahenduste väljatöötamises, tarneahela juhtimises, ostujuhtimises ning personalijuhtimises. Need valdkondi juhitakse keskselt liidu asepresidendi tasandil.
“Nüüd juba võime näha käegakatsutavaid tulemusi selles suures ühinemises,” lisas Ghosn. “Kasvav koostöö aitab Renault’l, Nissanil ja nüüd ka Mitsubishi Motorsil saavutada ettevõtete finantseesmärke ning toota suurema väärtusega sõidukeid uuel mobiilsuse ajastul.”
Sel aastal on liidu liikmetel plaanis tutvustada turule veel mitmeid järgmise põlvkonna tehnoloogiaid elektrisõidukitele ning isesõitvatele ja ühenduvatele autodele. Tehakse tööd ka platvormide, jõuallikate ja sõidukiosade kokkusobivuse suurendamise nimel – et tõsta konkurentsivõimet ning leida uusi võimalusi koostööks.
Aprillis 2017 asutas liit kergtarbesõidukite äriüksuse, et anda oma liikmetele jõudu juurde kaubikute ja väikeveokite tootmise alal. Uue üksuse ülesandeks on toetada liidusisest koostööd tootearenduses ja tootmises, tehnoloogiate kasutamisel ja kulude kokkuhoidmise, samas säilivad liidu liikmete kaubamärkide kõik omadused.
Mitsubishi Motorsi lisandumises näeb liit täiendavat kasu koostööle ostukokkulepete ja logistika valdkonnas, aga ka asukohaspetsiifikast, võimalusest kasutada tootmiseks üksteise tehaseid ja sõidukiplatvorme, jagada tehnoloogiaid ning laiendada oma kohalolu nii küpsetel kui ka arenevatel turgudel.
Mitsubishi Motors plaanib panustada liitu oma ekspertteadmisi pistikhübriidsõidukitest, pikapitest, väikeveokitest ja sportmaasturitest, samuti tugevdab liidu positsiooni Kagu-Aasia regioonis.
Ühised moodulplatvormid
Ühistel moodulplatvormidel (CMF) põhinev tootmine annab inseneridele võimaluse töötada erinevate moodulkomplektidega, vahetada mooduleid ning luua sadu erinevaid variante liidu erinevate kaubamärkide tarbeks.
Liit on saanud ühistel moodulplatvormidel põhinevast tootmisest märkimisväärselt kasu alates 2013. aastast, mil need kasutusele võeti.
Renault Kwid, mis jõudis India turule 2015. aastal, on liidu esimene mudel, mis ehitati kõige väiksema ja taskukohasema hinnaga sõidukite kategooria CFM-A platvormile. Eelmisel aastal tõi Nissan turule Datsuni, mida India turule toodetakse samuti CMF-A platvormil põhinevalt ning kannab nime Datsun redi-GO. Neil kahel mudelil on üle 60% mahus samad komponendid, kuid sõidukogemuse poolest on need erinevad ja kaubamärkidele vastavad.
2016. aastal lisandus liidu CFM-C/D platvormile põhinevate mudelite nimekirja veel kaks: uus Renault Scenic ja uue Megane. Samale CFM-C/D platvormile põhinevalt toodetakse juba varasemast ka Nissan Rogue’i, Qashqaid ja X-Traili, uut Renault Espace’i, Kadjarit ja Talismani.
Liidu hinnangul toodetakse 2020. aastal 70% nende sõidukitest CMF-platvormidel põhinevalt. Selline lähenemine tootmisele hoiab ostutehingutelt kokku kuni 30% ning insenerlahenduste kulud vähenevad kuni 40% võrra.
Risttootmine
Risttootmine on jätkuvalt üks kõige olulisemaid tõukejõude liidusiseseks koostööks. See annab Renault’le, Nissanile ja Mitsubishile võimaluse toota sõidukeid üksteise tehastest, lähemal turgudele, kus neid müüakse, aga ka selleks, et tehaste kasutatavust tõsta ja püsikulusid kokku hoida.
2016. aasta alguses teatas Renault, et järgmise põlvkonna Nissan NV300-sid hakatakse tootma Sanouville’i tehases Prantsusmaal. Nissan NV300 kaubikud hakatakse valmistama samadel koosteliinidel, kus valmivad ka uued Renault Traficud.
Renault-Nissani liit on strateegiline partnerlus Pariisis asuva Renault' ja Jaapanis Yokohamas asuva Nissani vahel. 2016. aastal müüsid partnerid ligi 200 riigis kokku 9,95 miljonit autot – see tähendab rohkem kui iga üheksanda maailmas müüdava auto. Liit teeb koostööd ka teiste autotootjatega, sealhulgas Daimleriga Saksamaal ja Dongfengiga Hiinas. Samuti on liidul enamusosalus ettevõttes, millele kuulub Venemaa suurim autotootja AVTOVAZ. Liit on maailma autotootjate hulgas liider elektriautode tootmise alal ning arendab uusi tehnoloogiaid, kavatsusega hakata tulevikus tootma isesõitmise ja ühenduvuse funktsionaalsusega elektrisõidukeid.
Kõik sellel veebilehel olevad materjalid (sealhulgas, kuid mitte ainult: tekstid, fotod, graafika, helifailid, animatsioonifailid, videofailid ja nende paigutus veebilehel) on Renault SASi ja/või selle sidusettevõtete või kolmandate isikute omand, kes on volitanud Renault SASi nende piiratud kasutamiseks, ning on kaitstud autoriõiguse ja muude intellektuaalomandi kohta kehtivate õigusnormidega. Eespool nimetatud materjalide kasutamine muudel kui toimetuslikel eesmärkidel, eelkõige turundus- või reklaamieesmärkidel, on rangelt keelatud.
